Muhu tuntuim aardeleid

Eesti üks rikkamaid ehteleide tuli maapõuest välja 1894. ja 1895.a Muhu maalinnuse kaevamistööde käigus, kui sealne mullavall ja kivid veeti Väikse väina tammi ehitamiseks. Esemed olevat saadud kahest kohast. Selle järgi otsustades võis tegemist olla kahe aardega. Kuna aga esemed on segamini läinud, ei ole neid võimalik enam eraldada. Tõenäoliselt peideti aare 1227.a. Muhu maalinnuse piiramise ja vallutamise ajal sakslaste poolt.

Ehted Eesti ühest rikkaimast aardeleiust Muhu saarelt

Leius olid 2 kaelavõru, kahekordse punutud kaarega; 8 laia õhukesest plekist käevõru, 8 rinnalehte, hoburaudsõlg, 4 sõrmust ja 3 hõbehelmest filigraanilustustega. Hõbeesemete kõrval oli leius rida pronksist esemeid: traatidest keeratud käevõru, hoburaudsõlg, 2 sõrmust, naast, kaalud ja kaalu kapsel, 68 klaasist helmest. Aardesse kuulus 24 münti  12. sajandi teisest poolest ja 13. sajandi algusest. Hiliseim münt on löödud ajavahemikus a. 1203-1223. Münte on kantud ripatsitena. 

Foto: Delfi