Muhu Portselan: Muhu männa põnev taust

Mind hakkas huvitama Muhu männa motiivi lugu ja tähendus ning tegin interneti abil väikse uurimistöö. Selle vana ja väga mitmetähendusliku taustaga sümboli tähendustest tehtud kokkuvõtte võib teistelegi huvi pakkuda.

Tegemist on iidse, maailmas väga levinud sümboliga, mida tunti nii Euroopas kui ka islamimaades. Eesti rahvapärases ornamendis on kaheksa tipuga risti ehk kaheksakanna (pügalristi) motiivistik laialt levinud. Sageli on kaheksaharulised tähed keerukad ning mitmekihilised, tähe sisse on kombineeritud teisi kujundeid: ruute, rombe, kolmnurki, riste. Võib oletada, et käsitöömeistrid tugevdasid sel moel sümboli väge. Arvatakse, et kaheksakanna märki ei võtnud me üle mitte kristlikult kirikult, vaid see sümbol esines meie rahvakultuuris varem.

Muhu vanemas käsitöös on kaheksakand üks kesksemaid motiive. 19. saj. keskpaiku oli Muhu rõivaste ilustustele iseloomulik just toosama, männamotiiviga geomeetriline ornament. Paigutatud enamasti kaheksanurga sisse, on ta nn Muhu männana Muhu tikandi ja kudumite põhialuseks.

Muhu männa motiiv Muhu rahvariietel. Allikas ERM.

Sümbol leidis kasutust ka teistel käsitööesemetel - õllekannudel kohtab neid harvem, veimevaka kaantel ja kirstudel mõnevõrra sagedamini. Märki tehti uste kohale, aknalaudadele – et hinged tagasi tuleksid. Vanad eestlased uskusid, et hinged tulevad läbi selle, allilmaga seotud värava. Kaheksakanda on ka õuemärgina kasutatud. Motiiv leidis kasutust ka ehetel.

Muhu vesti ja mütsi mustrileht, Muhu valla sümboolika, ehtenäidis (Lumi Designs) ja Langebrauni Muhu männa motiiv.

Õnnetoov ja tervistav nõiamärk

Kaheksakand on seotud viisnurgaga, vahel nimetataksegi kaheksakanda kahekordseks viisnurgaks. Märki on kasutatud mitmesugustes nõidumistoimingutes. Teda on tarvitatud harilikult siis, kui viisnurk ei mõjunud. Ühe joonetõmbega joonistatuna on ta Euroopas laialt tuntud maagilise õnnetoova nõiamärgina, armastuse ja viljakuse sümbolina.

Kaheksakanna kasutamise kohta maagilise nõiamärgina on Eestis küllaltki vähe andmeid, öeldakse, et sellel olla raviv ja haiguste eest kaitsev jõud, vägi. Kui kaheksanurga-kujulise hõberistiga vajutada 9 või 7 korda soolatüükale, kaduvat see ära (Tori). Kaheksat-nurka risti on Kolga-Jaani kihelkonnas teinud vanemad inimesed metsas marjul käies äraeksimise vastu. Kaheksaleppa on ka õuemärgina tarvitatud.

Esivanemate tarkuse kohaselt on kaheksakand raviva toimega kui see joonistada ühe jutiga haiguskolde või haige kehaosa kohale. Kaheksakanda joonistatakse nii: kolm sõrmeotsa koos (nimetissõrm, keskmine sõrm ja pöial), otse valutava haiguskolde kohale. Kaheksakannaga ravitakse iirissüeti - nahahaigust, kui nahale tekib sammaspoolik (ringikujuline sügelev punetus).

Jõulutähe sümbol

Kaheksakand on uue päeva, uue õnne alustaja. See õnnetäht kaitseb kõike ja sellepärast on see paljude jõulukroonide põhijooniseks. Kui panete kaheksakanna jõulude ajal uksele, saavad teie esivanemate hinged koju tulla. Põhjanaela sümbolina on kaheksakand suunanäitaja, näidates mitte ainult peamisi ilmakaari, vaid ka vahepealseid, nagu edelat, kagu, kirret ja loode suunda.

Koidutähe sümbol

Seda tunti ka kui koidutähe Veenuse sümbolit – valguse sümbol pimeduse vastu. Kuigi paganlikus Euroopas peeti Veenuse sümboliks pentagrammi, oli Veenuse kui viljakusjumalatari sümboliks algselt kaheksakand. Kusagil ja kunagi hakkas oktagramm sümboliseerima ka meessoost koidutähte, lätlastel teeb ta seda siiamaani. Koidutäht on Piiblis, eesti müütilistes rahvalauludes ja lätlastel iseloomulikult meessoost. Koidutähe võrdkujuna võiks kaheksakand olla seega ka Luciferi sümbol. Helkjast koidutähest, säravast koidupojast valgusekandjast Luciferist sai taevast alla tõugatuna must põrguingel. Ülem-Volga karjalaste juures on kaheksanurkse tähe motiiv tuntud „kuudomokirja”, s.t. kuumustri ehk kuukirja nime all.   

Sümbol kristluse kontekstis

Algselt sümboliseerisid nii rist kui ka võimalik, et kaheksakand maad, s.o. nelja või kaheksat ilmakaart. Maailma sakraalses keskpunktis ühineb taevas maaga, seal kõrgub maad ja taevast ühendav maailmapuu. Ristiusu kiriku sümboolikas ja keskaegses kiriklikus kunstis on kaheksanurgal oluline koht. See võeti Bütsantsi vahendusel Oriendi kunstist üle, sealne vana sümboli sisu kujundati ümber ning asendati uue, kristlikuga. Hiljem aitasid kaheksakanda ja kaksikristimotiive Lääne-Euroopasse vahendada araabia kultuur, ristisõjad ja arenev kaubavahetus Oriendiga, eriti sealsete vaipade ja luksuskangaste sissevedu.  Peale vormilise külje seob mõlemat motiivi arvusümboolika. Kaheksa tähistab Kristuse ülestõusuga alanud uut, kaheksandat loomispäeva, vastavalt siis ka ristimisega seotud taassündi, ülestõusmist ja igavest elu. Vastavalt on ka kaheksakand ja kaksikrist eeskätt õnne ja õndsuse märgid.

Mõned näited kaheksanurgast

Kaheksakanna detailide tähendusi Eesti pärimuste kohaselt

Kaevurakked (uks kuhugi) või (vaimsus, kodukolle - seotud naisega).
Ristpalkmaja alus – palkide asetuse põhiplaan – KODU, ka sünnimotiiv.
Kaitse eksimise eest nii füüsilises kui vaimses mõttes. Kui pöörata teist risti täpselt risti eelmise osa peale, siis usuti, et see on kõige tugevam kaitserist. Inimenegi kaitseb ennast, asetades käed risti rinnale.
Põhjanael, koidutäht – uus päev ja uus lootus.
Kõik 8 ilmakaart esindatud, avatud, valgust kiirgav rist, 4 aastaaega.
Sümbolimärgina tähendab see rist kindlat kohta, kus me oleme – see on sinu koht maailmas.
Märgi keskele tekkinud romb on kaitsekolle, kodukolle.

Kaheksanna esinemine Eesti teiste piirkondade tekstiilidel

Saaremaal esineb kaheksakand isepärastes variantides idapoolsetes geomeetrilistes tanukirjades ornamendi kompositsioonilise aluse. Ka Kihnu lilltikandi keskseis motiivides kordub kaheksakanna motiiv kaksikristimotiiviga. Põhja-Eesti barokses lilltikandis esineb kaheksakand mõne väiksema kõrvalmotiivina. Silmkoelistel esemetel, kirivöödel, Põhja- ja Lääne-Eesti rahvavaipadel, Setumaa käterätimotiivides on kaheksakannamotiivistik valdav.

Muhu männa nimetus

Raamatu "Meite Muhu mustrid" (2010) andmetel pärineb Muhu männa nimetus kuuldavasti igapäevaelust. Toidusegamisel oli vanasti kasutuses hea käepärane riist nimega pudrumänd. See meisterdati mahasaetud männi ladva tipust, kus olid okste viimased hargnemised. Oksaharud lõigati parajasse mõõtu ning otstesse tehti sälgud. Lõpptulemus meenutas laias ilmas tuntud kaheksatipulist pügalristi.