17 May 2013

Meri, kalad, paadid, sadamad, rannarahvas...

Suures piiris jagunevad eestlased kaheks - on need, kes imetlevad Lõuna-Eesti maastikke, järvekesi ja suuri laasi, ning teised, kelle hing kisub mere poole. Mina kuulun vaieldamatult nende viimaste, rannarahva geeniga eestlaste hulka.
Lapsepõlves veetsin kõik suved rannikuäärses vanaisa sünnitalus ja mis seal salata, ebamääraste põhjadega järvedes ujumine tekitab siiani kõhedust. Nüüd on meie maakoduks kunagi maalimameredel seilanud mehe ehitatud maja. Kui vaid seinad oskaksid kõnelda.... Merevaadet aknast nautida ei saa, kuid Muhumaa suurust arvestades, pole mereäärde jõudmine just aeganõudev ettevõtmine. Ongi tuulevaiksem:-))) Mõnus, kauaoodatud suvi ja 'merehooaeg' on ukse ees!

Meie peamine supluskoht - Lepana rand

Meile kõige lähim supluskoht, lahesopike Paenase küla all


Millisele lapsele ei meeldiks kalapüük? Siin siis Koguvas
Selle aasta esimene kalasaak. Näkkas
Kala peab suvel laual olema
Väikesadamad on ellu ärkamas. Sienna Lõunaranna sadama kail
Otsisin aastaid koduhoovi vana paati, kuid lõpuks loobusin. Need vahvad uunikumid seisavad Koguvas

Üks äärmiselt udune ja müstiline sügishommik

Mine või sukelduma. Seaninal



No comments:

Post a Comment