15 January 2015

Portselanist inspireeritud lilltikand

Võiks ju eeldada, et kaunid metsa- ja aialilled inspireerisid meie esiemasid käsitöös, kuid pigem on see lugu mitmetahulisem ja paljuski huvitavamgi. Muhu tikandi kujunemisloo alguses olid tähtsal kohal portselanil kujutatud lillemotiivid, tapeedid ja sisse toodud sisustustekstiilid.

Muhu lilltikandi sünniaeg jääb vahemikku 1910-1920 ning tänapäevase ja algupärase tikandi välimus on märkimismäärselt erinev. 20nda sajandi alguses käisid paljud Muhu noored naised Lääne-Eestis tööl. Peatuspaikadeks olid tihti kirikumõisad ja baltisaksa perekonnad. Muhu neidudel oli võimalus tutvuda kaunite interjööridega ja tarbeesemetega. Eriti köitvaks osutusid imelised maalingud portselannõudel, peened tapeedimustrid seintel ja kaunid mustrid mööbliriide kangastel. Võib-öelda, et Muhu tikand ei olnud algupäraselt loodusest inspireeritud. Inspiratsiooniks olid ka meremeeste toodud villased ja siidrätikud, trükikangad ja mustriajakirjad. Viimaste mõjul ilmusid vanamoodsateks osutunud ristpistes tekkide asemele stiliseeritud taimemotiividega tekid, kus teki keskel asuva suure männamotiivi vahetas välja ilus pehemete vormidega madalpistes rosett ning nurkades stiliseeritud nn tulbimotiivid. Edasi arenes Muhu tikand rohkem loodusläheduse poole ja tikandisse ilmusid äratuntavad metsa- ja aialilled. Nõukogude ajal oli eriti soositud võimalikult natuurilähedane lillemustri kujutamine. Brändinimetus 'Muhu tikand' on aga suuremalt jaolt seotud UKU toodete edulooga.
Ilmelised Muhu lilltikandiga tekid 2014 a näituselt
Lilltikand kandis Eestimaal kõigepealt nimetus kirjutikandus, mis on otsene tõlge saksa keelest (buntstikerei), seejärel hakati seda nimetame lillkirjaks. Muhus öeldi algul lankimine (tuleb ilmselt kasutusel olnud sõnast plankpiste – madalpiste ehk pikkade hõredate pistetega õmblemine), hiljem roosimine ja tänapäeval tavatsetakse pea kõike lilleliseks tikitud nimetada Muhu tikandiks. 
Käsitööselts Oad ja Eed korraldas 2014 suvel  Liiva põhikoolis näituse, kus valik uuemaid töid väljas 
Skandinaavia rahvaste vanem ilustamisornamentika oli suures osas geomeetriline ja seetõttu on meie mustrites olulisel kohal ka geomeetrilised detailid. Algselt mängisid paganlikud sümbolid ja geomeetrilised motiiv suuremat rolli, järkjärgult võttis võimust lillekiri, mis tasapisi lõuna poolt peale tungis.
Muhu naiste ilu sajandi tagant

*Kokkuvõte on koostatud raamatu põhjal Meite Muhu Mustrid, 2010; Anu Kabur, Anu Pink, Mai Meriste